Mani. Mani. Mani. Hau bai yumi bosim gut?

Wanpela bikpela hevi planti femili i save bungim em long sait long mani. Planti femili i no sindaun gut bikos fortnait o pei i no bikpela na ol expenses i bikpela tumas. Olsem na ol i painim hat nau. 

Tasol, i luk olsem i gat fopela narapela risin wai planti lain i no stap gut na mani i sot olgeta de.

  1. Nambawan risin planti lain i no sindaun gut na yusim mani gut bikos ol i lusim Bikpela. Planti lain i wok long stil long Bikpela (Malakai 3:8). Ol i stilim hona, pres na mani wantaim. Ol i stil long Bikpela taim ol i no harim tok stia bilong God na presim Em na ol i lukim mani olsem samting bilong ol yet. Ol i kisim fortnait na ol i no bisi liklik long givim tithe (wanpela hap insait long tenpela hap).
  2. Planti lain i yusim mani hariap long kain kain samting nogut (bia, buai, smok, bingo, pokeys, hors betting, drugs, coke na planti narapela samting tu long amamas o kisim win mani long wanpela de tasol). Na taim yumi nidim mani long kaikai, skul fee, klos samting, em yumi nogat nau.
  3. Planti lain i save yusim o painim maket mani. Dispela dinau mani i kam wantaim bikpela win mani olsem 50% long wanpela fortnait, na dispela kain dinau i save bagarapim planti lain. Olsem K50 i kamap olsem K75 insait long wanpela fortnait.  
  4. Planti lain i no tingting long holim (savim) sampela toea long taim bilong nid. Sapos ol putim K20 olgeta fortnait long sef ples em bai gro hariap na ol ken baim skul fee na mitim ol bikpela nid waintaim.

 “Yupela i no ken bihainim mangal long mani. Yupela i mas ting olsem, samting yupela i holim pinis, em inap long yupela. God i tokim yumi pinis olsem, “Bai mi no lusim yu. Bai mi no larim yu i stap nating. Nogat tru.” Hibru 13:5

Long helpim yumi putim Bikpela i go pas long sait long yusim mani mi laik serim wanpela stori.  

Wanpela rabis man i stap long strit na em i save beg o askim ol man olgeta de long kisim liklik toea. Em i tarangu man olgeta na sampela taim em i laik i dai. Tasol wanpela de wanpela bikpela bisnisman i kam na lukim em. Na wantu rabis man i askim dispela maniman, “Plis, inap yu helpim mi, liklik, bikman?” Nau bisnisman i lukluk long em na em i bekim olsem, “Orait, bai mi helpim yu.” Rabisman i amamas na em i wet long kisim wanpela 5kina o samting olsem. Tasol bisnisman i tok, “Harim, mi laik helpim yu, olsem na em gutpela sapos yu kamap olsem wanpela wokman bilong mi.” Na rabisman i amamas na askim em, “Olsem wanem bai mi mekim dispela?” Bisnis man i bekim, “Bai yumi wok bung. Mi bai givim yu planti rice, tinfis samting na yu bai salim long hia, na tu bai mi helpim yu long sanapim wanpela liklik haus sel bilong yu. Na yu bai kisim sampela winmani long dispela wok yu mekim na mi bai kisim sampela tu.” Ah, rabisman i amamas tasol em i wari na askim bisnisman, “Bai mi kisim wanem kain winmani?” Sapos mi kisim K100 winmani long wanpela de, bai mi givim yu K90 na mi bai kisim K10, o yu ting wanem? Bisnis man i bekim tok, “Nogat, sapos yu kisim K100, mi bai kisim K10 na yu kisim K90.” Rabisman i skelim dispela na em i kirap nogut wantaim amamas.  Tenkyu bikman, tenkyu tenkyu!! 

Neks de bisnisman i helpim em long sanapim maket bilong em. I no longtaim na planti lain i kam baim kaikai bilong dispela rabisman. Rabisman i amamas tru. Na em i ting olsem em tu i kamap wanpela kain bisnisman. Firs taim bisnisman i kam, rabisman i givim sampela toea long em wantaim amamas. Tasol i no longtaim na rabisman i lukim planti mani na em i laikim moa na moa olgeta de. Na sampela mun bihain bisnisman i kam long kisim hap bilong em. Rabisman i tokim em. “Ah, sori, nogat mani long yu. Harim, mi kirap long olgeta moning long maket na mi hatwok tru long salim ol dispela kaikai. Em pe bilong tuhat bilong mi. Yu no ken kam klostu klostu long kisim tithe. Yu go!” Bisnisman i no toktok. Em i lusim rabisman na i go.

Yu gat wanpela gutpela samting yu no bin kisim long God, a?” (1 Korin 4:7). 

Yumi filim olsem wanem taim yumi ritim dispela stori?  Rabisman i mekim gut o nogat long bisnisman? Dispela tok piksa em i stori long hau God i save blesim yumi, tasol, harim, planti taim yumi no save tok tenkyu wantaim bel bilong yumi na tithe bilong yumi. Nogat. Yumi save lukim ol samting Em i givim olsem tuhat bilong yumi yet. I no stret. Buk Baibel i tok, “Yu gat wanpela gutpela samting yu no bin kisim long God, a?” (1 Korin 4:7). 

Nau long helpim yumi givim firs long Bikpela na bosim mani gut mi laik helpim yumi long sait long budget. Mi makim tripela fortnait na las fortnait i gat dinau bilong em.

 

Sampela tok piksa long sait long budget

Fortnait: K250

Skelim funds

Fortnait – K250

Sios/Bikpela  

K25

Savings – skul fee/haus krai, etc.

K25

Kaikai

K175

Klos/Travel/Bungs/Sik/Phone

K25

Dinau – maket mani

NO DINAU

 

Fortnait: K350

Skelim funds

Fortnait  –  350

Sios/Bikpela

K35

Savings – skul fee/haus krai, etc.

K35

Kaikai

K200

Klos/Travel/Bungs /Sik/Phone

K90

Dinau –makit mani

NO DINAU  

 

Fortnait: K500

Skelim funds

Fortnait  – 500

Sios/Bikpela

K50

Savings – skul fee/haus krai, etc.

K50

Kaikai

K300

Klos/Travel/Bungs/Phone/Sik

K100

Dinau – makit mani

NO DINAU

 

Fortnait: K300 wantaim K50 dinau

Skelim funds

Fortnait  – 300

Sios/Bikpela

K30

Savings – skul fee/haus krai, etc.

K10

Kaikai

K180

Klos/Travel/Bungs/Phone/Sik

K5

Dinau –maket mani (50)

K75

 

NOTES:

-Maski yu gat dinau, putim Bikpela i go pas. Givim bel bilong yu long Em.

– Sapos yu no save kisim fortnait tasol yu salim kaikai, skelim long wankain rot.

– Olgeta taim holim sampela toea long sait long savings.

– Tru tumas pasin bilong baim bia na pilai laki, dispela kain samting no ken stap long budget bilong yumi!